Pages

Friday, December 10, 2010

Umthandazo wam

Sithini ukungabuleli kuwe Qamata?
Wena ungusozinto zonke,umaxhobayakhawuleza.
Uthixo wakudala kungekabikho kwanto ibikade ikho ngaphambili.

Ndibulela ikhonco othe walamkela elisuka kumzi wakwaXesibe,kwaBhayi,emaTshilibeni nakwaNdlangisa kuba ndibona impendulo ngoku.
Wena ungusombawo ungcwele,ngcwele yengcwele ethi sakuhlambulula isihlangule ebubini.Mdali wezinto zonke kunye nentlambululo le ilulutho lokuphila kwam namhlanje.
Ndiyanqula kuwe wena wakudala,ndiyathandaza ukwenza nje ndibongoza amabandla andiphahlileyo uwaphe amandla uphe kunye nam ndisesisizukulwana somgquba.Ndicenga wena lunga lokulunga wena upha intambo ende umntu de azibone apho one khona wandule umhlangule.Ndiyazi wena sombawo uyakumfaka umntwana wakho emgibeni jike umhlangule kwakucaca ukuba ukholiwe nguwe.
Ndithandazela impilo kwesisizwe ingakumbi xa ilelixesha lonyaka, ndicenga ukukhuseleka kwabantwana bakho sombawo yaleza lomabandla axananaze kwabo baseluhambeni besiya emakhaya.
Wena ungumdali ongena singekangeni kwimizi ngemizana kuthi wakufika livakale ifuthe lakho kuba wena ingcwele wasidalela okulungile nentobeko kuphela.

Ndicenga wena lunga lokulunga kuba wena ubona apho ndingaboni khona kwaye uvula kuvaliwe.
Sithini ukungakubuleli wena kodwa uhlala ungecala lethu.

Ndinqula kuwe ukuze kukhanye ndicela amathamsanqa nemfefe zakho.

Camagu!Camagu!!Camagu!!!

Sunday, November 7, 2010

Concepts of Easter (Christianity) explained in ATR

Saturday, 11 April 2009
Main concepts of Easter (Christianity) explained in ATR – how are they conducted


Ingoma – Wadidiyel’unonkala ngasemlanjeni
Camagwini
Mandibulise kubantu abadala, oobhuti bam, oosisi bam, oontanga ndini, umlisela nomthinjane. Camagu.
Ndinezinto ezimbini endifuna ukuzichaza phambi koba ndingene kusingaye, ndizichaze noba ndikubani na.
Okokuqala, ndizakucacisa ngegama endithe ndalisebenzisa. Inoba abanye abantu libenze bexhungu bazibuza imibuzo emininzi ngalo nangam nangabantu abathe bacebisa ukuba kubizwe mna. Eligama ndithetha ngalo leli lithi "camagu". Abantu balichaza ngolichaza ngokwasenkolweni, amaKrestu balayamanisa no "amen", abantetho isisiZulu bona balayamanisa negama elithi "thokoza" – ndivumelana nabo ndingavumi ngelithi aliphelelanga kulonkcazelo. Lithetha izinto ezininzi kwaye akukho ntlobo yamntu engalibanga – ligama lesiNtu. Kuthi ekhayeni kwakukhala lonto ehlatyiweyo xa kusenziwa isiko, uve abantu bekhaya nabokuhlala beyiyizela bathi "camagu, icamagu livumile", lithi lakusebenza iyeza ebelikhandiwe ekhayeni (kusetyenziswe utywala besiNtu) uve kuyimigcobo ekhayeni kuthwe "icamagu livumile", amagqirha anentsimbi ayinxibayo ekuthiwa li "camagu", nanjengoba ndenzile – ndiyendabulisa ndisithi camagu, naxa ubonakalisa ukugqiba uthetha okanye uvalelisa liyasetyenziswa, naxa ungqina lonto ithethwayo uyakwazi ukulisebenzisa, njalo njalo. Ayilo gama lobugqirha/lamagqirha.......Camagu!!!
Okwesibini, ndinemibongo emibini endithanda ukwabelana ngayo nawe. Ibhalwe ngu Gqrirha N. Mndende kwincwadi yakhe ethi Kutheth’ithongo. Omnye ndizakuwufunda phambi koba ndingene kulento ndiyimele apha, wona uthi Umthonyama. Omnye ndiwufunde ndakugqiba ukuniphakela kwesisityana sam, wona uthi Siyacamagusha.
Wena uzibuza ukuba azi ezizinto ndizithetha apha nendisezakuzithetha ndizazelaphi na ndiyinxalenye ye "lost generation" – uzundibuze ndakugqiba, ndakuchazela. Into ebangela ndingalichazi ngoku ibele endincanca kulo kungoba hleze ndithi ndakuchazela ngalo ulindele lukhulu kwintetho yam, okanye ungandimamelisisi okanye undigwebe ngenxa yolwazi onalo ngebele lam.
Ndingu maDlamini, uJama Sjadu, Fakade, Mngxib’unoboya, Cubungulashe, Gqabi, Gugu lamagwala, mdak’omnyama ongeva sepha, iZizi elimnyama neenkomo zalo. Ndizalwa yintombi yasemaTshaweni, Mdange ka tshiwo, uTogu, Khawuta, umntwan’enkosi eyinkosi ngokwakhe, uSkhomo okhaya likwaZwelitsha eQonce ukhaya khulu ukwaMasingatha kwaseQonce. uDlamini uzalwa yintombi yasemaNcotsheni, ooRhadu, Momane, Smukumuku intombi yaseCumakala, umamTshawe uzalwa yintombi yaseMonti eMooiplaas eNgxingxolo umaMbamba, uThangana uKrila uRhasi. Ikhaya lam liseDimbaza, ukhaya khulu ukuQoboqobo eZingcuka phezulu, eJojweni. Apha eKapa ndimi apha eKhayelitsha eIlitha Park. Camagu!!!!
"Ufundo lombongo – Umthonyama ngokokubhalwa ngu Gqr N Mndende"Kuthwe mandizokuthetha ngezinye zezinto ezingundoqo ngelixa lePasika kwinkolo yobuKrestu kodwa mna zendizithethe ngokwenkolo yakwaNtu(African Traditional Religion). Ndithe ndachonga izinto zane, ezi zezi zilandelayo: ukuzila, uku(zi)nikezela/sacrifice, idini, uvuko. Phambi koba ndizichaze ngokwakwaNtu ndizakuchaza indlela endiye ndazinabisa ngayo ngokwakwaKrestu ukwenzele sizoqondana kakuhle (ukhumbule ke ukuba isikhokelo sethu lixesha eli sikulo – iPasika). Ngokokwam ukuqonda ngokwakwa Krestu zihamba ngoluhlobo:
Ukuzila
Uku(zi)nikezela, nedini (ndizidibanisile ngoba ziyahambelana)
Uvuko – kukuvuka kwakhe emva kwentsuku ezintathu. – Unikezelo, ngulamzuzu uYesu anikezela ngobakhe ubomi ukuba enziwe "idini" ze abakholwayo kuye bahlambululwe/baxolelwe izono – zezantsuku zimashumi mane uYesu wathi wazila ngazo
Camagu!!!!!!
(Bantu bakuthi) andizanga ku kudida ngqondo yamntu ngento akholelwa kuyo, andizanga kuphikisa nto, andizanga kusengela phantsi nkolo yamntu, andizanga kuguqula mntu – asiguquli thina phaya ekhaya, andizanga kukhubekisa mntu. Ndizokwabela ngolulwazana ndinalo, ndizokuvisa into endiyityayo. Kodwa ukuba kuthe kwenzeka ezinye zezinto zingentla zakukhubekisa – ngxe ayizonjongo zam, uzundikrwece phambi koba ndihambe ndakucacisa apho kufuneka inkcazelo.
Abanye abantu bazakucinga ndizokuthetha ngesiko kanti a(ku)njalo, isiko yinxalenye yenkolo (inkolo nganye inamasiko nezithethe zayo).
KwaNtu ezizinto zine azisoloko zihambiselana, kwaye zisenokungalandelelani ngokoluhlobo sizijonge ngalo.
Uvuko
Uku(zi)nikezela, idini
Ithongo
Umgaqo/procedure
Ukupha
Ukuzila
Ukuzila kwaNtu kuhamba nentlonipho kulento izakwenzeka phakathi kwekhaya. Kuqalwa ukuzilwa nokunika intlonipho ukususela ngalamini bekuhlelwi kwibhunga. Ibhunga ke kulapho kuhlala khona abantu bekhaya bebonisana ngalomcimbi uzakwenziwa, ukuba kuzakuba khona idini kujongwe umkhonto wekhaya ukuba uwulungele na lomsebenzi, intlabi imi njani neminyanya yekhaya, imo apha phakathi kwekhaya injani na – akukho magqubu, akukho bantu banentliziyo ezigobileyo, njalo njalo. Kwezantsuku zisondele imini yomcimbi wonke umntu kufanele alale apha ekhayeni(kulendawo izakuba nomcimbi – abantu bancame i bhedi zabo bazolala kwezi zalapha) enomzi wakhe umntu engenawo. Lamini yomcimbi kufane ibeyimini ezolileyo, ezele yimigcobo nochulumanco kungabikho zikhali, zijwili, milwo(ngakumbi kubantu abangqamelene ngqo nomcimbi). Kuthi ke izinto zangenziwa ngendlela ubone kusenzeka izinto ngezinto eziphazamisa umcimbi – okanye ungabikho kwa wona. Ngamanye amaxesha into esetyenzisiweyo ukwenza idini ingavumi ingakhali okanye ithi sele ikhalile kubekho imilwo, izigezo zisenziwa ngabekhaya. – Ndiyayazi xa kuthethwa ngomba wokuzila abantu bacinga ngokufa kuphela Kanti akusoloko kunjalo. Ngoku ndizakunaba ngokuzila phambi koba kubekho umsebenzi ekhayeni. Kuzilwa noba kuzakwenziwa idini okanye alizukwenziwa, into engundoqo kukuba kuzakuthethwa nabo balele ukuthula, amathambo amhlophe. Camagu....
– ngamanye ke amaxesha suba kungekho nto ethongiweyo okanye esilelayo kwimicimbi yekhaya. Uve kuthwa uJongi ubulela ooSkhomo ngayo yonke into abamenzele yona, okanye ucela iintsikelelo – kuthwa ke kukhanda iyeza. Apha akubikho dini kodwa abanezinwe baye baxhele bapheke kodwa lonto ixheliweyo ibe ingatheth’into. Kumcimbi ololuhlobo kuyasilwa nje utywala besiNtu – ukuba icamagu livumile lizakubonwa kulafatyi.
– kwindawo ngeendawo, nakumakhaya ngamakhaya kuyaziwa ukuba xa kwenzeke into ethile kufanelwe izinto zihambe ngendlela ethile. Umzekelo xa ikhaya lithe lashiywa ngutata kuyaziwa ukuba kufanele akhatshwe, abuyiswe. Nalapho ngokwekhaya elo kwenziwa idini ngalonto isetyenziswayo likhaya, ze abantu bekhaya banikezele ngabanako ukuqinisekisa ukuba yonke into iyaphumelela.
 – Kuxhomekeka kuhlobo lomcimbi ozakwenziwa ze wazi ukuba uzakusebenzisa ntoni na okanye yintoni ozakwenza ngayo idini. Wena mntu uzakwenza idini, unikezela ngento onayo ezakuthi ibelulutho ekuqabeliseni umcimbi lowo. Zininzi iindlela ekuthi kutyhileke ngazo uhlobo lomcimbi okufanele wenziwe, umzekelo, kusenokutyhilwa ngethongo okanye ibeyinto ekufaneleke yenziwe ngenxa yesehlo esithile – nalapho kuxhomekeka ngokwekhaya. {ndifuna singalahlekani ke ngoku ngoba nindiva ndithetha ngemicimbi yekhaya, nangamathongo kodwa bendithe ndizakuzichaza ezizinto ngokwenkolo yakwaNtu. Kule nkolo umntu akakwazi kukhonza eyedwa – ukhonza kunye nekhaya lakho, nabantu basekuhlaleni. Kaloku khumbula sikholelwa kwiminyanya – ngabantu bekhaya ke abo – yona isithethelela kuQamatha[lo simbiza ngombiza – Thixo, Modimo, Mvelingqangi, Lord, God, Yehova, Jah, Allah} – umba wethongo ubanzima ngoba kufanele ufumane umntu ozakwazi ukuxazululela lona, alicacise. Umzekelo ndikhe ndathonga kukho abantu pha kum endlini – ndisuke ndiphakama ndichaze ukuba kusemanini. Ezinye izinto ude uphele uzithonga xa ungade uzenze, uchazelwe nendlela omawuzenze ngayo. Kulo umzekelo – kufanele ndenze umcimbi wokuzazisa, kufanele ndiqonde ekhaya ukuba amaZizi xa esenza umsebenzi ololohlobo basebenzisa ntoni na(igusha, inkomo, ibhokwe) ukwenza idini, mna ke kufanele ndincame ndinikezele ngeqhosha ukufezekisa lomcimbi. – uvuko kwaNtu yinto esingenayo ngoba kaloku asikholelwa ekubeni umntu uyafa. Umntu uyazalwa, adlule kwizigaba zonke zobomi bomntu ngokwesini sakhe, nangokwezinto zekhaya (enzelwe isiko lokuqaba-eli silibiza ngolibiza ngoku abanye bathi yimbeleko, abanye ingubo njalo njalo {oyena nobangela welisiko kukwazisa umntwana wekhaya kwiminyanya}, ukwaluka / intonjane, intambo, umendo, njalo-njalo). Kuthi kwakufika ithuba lokwahlukana kwenyama nomphefumlo kuthwe umntu udlulele ngaphesheya(not overseas) uye kwelemimoya ilizwe ( ilizwe lengqikelelo), into ethetha ukuba usekhona phakathi kwethu ngokomoya, uyokusisebenzela asithethele kuQamatha – yilonto singathi Phumla ngoxolo ngoba kaloku ayondawo yokuphumla leya kuyasetyenzwa. Uthi akuba kwelemimoya kuthwe ngumnyanya/sisinyanya.

KwaNtu, iPasika asinayo kodwa siye sithi rhoqo sibenemicimbi ngemicimbi silikhaya okanye isithili(zinqabile kodwa ngoku ezo). Sithi sinqule sicamagushe kwabalele ukuthula, amathambo amhlophe sibulele, sinikele sisithi makudede ubumnyama kuvele ukukhanya. Camagu.........

Ufundo lombongo – Siyacamagusha ngokokubhalwa ngu Gqr N MndendeBy
Nangamzo Manyakanyaka
Western Cape

Thursday, November 4, 2010

Inthetho yenkuthazo kulutsha

June 2010

Mandicamagushe kuni mzi kantu mz'ontsundu, ndicamagushe kubantwana begazi abaphethe izizwe zikaQamata ngentobeko nothando, ndicamagushe kubantu abamhlophe abasetyenziswa ekuphiliseni umdilili wesizwe,ndicamagushe kumaqhawe esisizwe alwelwe ubuzwe nokubuya komhlaba wethu namasiko,ndicamagushe kubantu benkolo ezakuhleneyo nakwinkokheli zenkolo yemveli ndithi philani mzi kantu.

Kulenyanga siyazi ukuba sijongene nezinto ezininzi ezilulutho lwesizwe nezithe zakha ubomi bomntu omtsha kodwa phambi kokuba ndingene nzulu kwizigaba zalenyanga ezingqamene nolutsha ndibawela nje ukuwenza mafutshane ngokwenkolo yemveli le sikholelwa kuyo silulutsha oluqulathe lenkuthazo, ndibawela nje ukuveza ukubaluleka kwalenkolo kumntu nakubomi abutsha.

Inkolo yemveli yinkolo yobawo mkhulu babethi banxibelelane nomdali ngayo kumaxesha angaphambili kungekafiki amamishinari kweli lomzantsi africa, yinkolo yinkolo yamanyange ethi ngokunqula kwethu siluluntu isinxibelelanise nomdali usozinto zonke.Sithi ke xa sinqula kulenkolo sibe sisenza amadini abhekise kumdali wethu sicela sibulela siyaleza kumanyange wethu ze wona acengacengane nomdali usombawo ibenguye ke othulula intsikelelo kuthi. Le nkolo nanje ngenkolo isekezelwe phantsi kwentlonipho nentlonelo sithi ke ukuze sinxibelelane noQamata ngokuthi sithethathethane neminyanya yethu ze yona icengacengane noQamata elo ke ibelikhonco olunyulu lonqulo olusiphilisayo lusinqandele ezintshabeni zethu ngalo lonk'ixesha.Kumbula ukuba kuthi umntu efuna ukuthetha nenkosi yakhe uqala adibane namaphakathi abike kuwo ze wona ayokumcengela enkosini ngalonto aze ngayo,uthi umntwana ekhayeni sele kukho nto ayifunayo kuyise athethe nomama wakhe ze ibengumama ozakucengacengana notata yandule ke ukufumaneka lonto.

Umntu omtsha ke yonke lencoko ilapha ngentla yile ebonakala ngathi ayakhi nxibelelwano nothixo kwaye yakhangeleka nje ngenkolelo engeyiyo eyesisizwe ngenxa yokufika kwamamishinari athe aveza nkolo imbi,kaloku inkolo nolwimi olusetyenziswa ngumntu lolu lumbangela nemo yokuhlala kwakhe itshintshe umz; ukuba ungumXhosa uhlala phakathi kwabesuthu kwaye bayakoyisa ngolwimi ngenxa yobuninzi babo luye ke nolwakho ulwimi lohluleke uphele sele uthetha olwalwimi lwabo,nomzimba wakho ke uye uqhelane namasiko welolwimi uphele sele usenza wona yilento ke ndithi ulwimi ngundoqo wokuguqula umntu kwinkolelo yakhe ngendlela edelelekayo,ngundoqo wokulawula imivo yomzimba womntu ze le nto inxulumene naye ngokwegazi ayibone nje ngento engento.

Lonto ke yile yenzeke kulutsha namhlanje luqale lwabona ulwimi lwenkobe lungabalulekanga lwathanda ukusebenzisa olwasemzini laya ke lanefuthe kwindlela yokuphila kwabo yilento ke ndithe mandicacise nje ngalenkolo ukwenzela xa sincokola ukuya phambili ibe lento ikhanyile kontanga.

Le nyanga ke yinyanga ehlonipheke kakhulu kuluntu jikelele nalapha kulutsha,kaloku zininzi iziganko ezithe zenzeka ngonyaka ka 1976 kulenyanga apho umntu omtsha wayekwalwela elililwimi lwenkobe ndithetha ngalo kuba kaloku kwakufakwa ifuthe lokufunda ngalwimi imbi engunobangela wokulahlekisa intlalo yomzi ontsundu...ndithi huntshu kwabobantwana beloxesha bazinikezela ekucingeni eyona nto ibuyisa ubuntu nokuzidla kwethu ngendlela abazibopha ngayo kwinto abayiyo.Siyazi kaloku namhlanje sisalwa singabanye silwela ukulingana kwenkolo zesisizwe sikwaveza ngokubanzi inkolo le yemveli ekubonakele ngathi yeyona nkolo ingabonakaliyo kwaye ithathwe yenziwa ngathi yona iyodwa nje ilisiko asiyonkolo ngoko ke kweli lanamhlanje ixesha sizixhamla nje sikhwebula ingqiqo zolutsha ngokunxulumene nalenkolo yemveli, kuba kaloku uthi wakuthetha ngayo ibengathi uthetha ngesiko okanye ngento yamaGqirha.Namhlanje ke sithethela isidima salenkolo nokuhlonitshwa kwayo zezinye inkolo,ngurhulumente nazizizwe.

Kaloku amangamso esisizwe axhomekeke kuthi silulutsha lwesisizwe yilento ke le inyanga inyulelwe lona nje kuphela sokhumbula ezizinto zezintsuku bezikade zikho kumthetho kamthetho phambi konyaka lo ndiwuchaze apha ngentla, kulenkolo lixesha lokuqala konyaka kumntu omtsha kuba kaloku kuqala ubomi bobuntu budala kubafana lelona xesha lokuya kwabo esuthwini kuyolulekwa izimilo zabo nokuziphatha xa bengena kunyaka omtsha,lelona xesha sithi ababantwana bekade besaziwa nje yiminyanya makhe nabo bazibone kubo zibanceda, lixesha lonqulo ke eli lalenyanga nelokuhlonipha ababantwana bazakuba ngotata bangamso.Entonjaneni kumantombi nto lulutsha ke olo kulapho bekunxonxwa khona izimilo zabo belungiselelwa indlela yokuziphatha ebudaleni nasemzini,kaloku kulamaxesha wethu imitshato iqala apha ebutsheni bethu yilento ke nakweli siko belisenziwa ngelixesha lonyaka ngaphandle kokugula komntwana elifuna, ithi ke intombi yakulifumana ikwazi ukuziphatha izilungiselele ixesha layo lokwenda ibe ke nalapha ekuhlaleni kubonakala ukuba ngumntu omtsha lo oqeqeshekileyo, kaloku uthi ze athathwe umntu kubonwe impawu zokuziphatha kwakhe yonke ke lonto ibe ikhokelwa yintlonipho athe wayinikwa kowabo nalapha kulenqubo yentonjane.
Le nyanga ke yile kwenziwa phantse yonke imisebenzi enxulumene namanyange yilento ke iye ibikwe nje ngenyanga abantu bakuthi abachulumanca ngayo kuba kaloku kunxityelelwana nezihlwele ngamakhaya, basikelelekile ke abantwana abaya esuthini kulenyanga kuba bovuna lukhulu.

Kaloku yinyanga yolutsha le mandibuye ke ndithi zininzi ke iziganeko eziye zenzeke kwimpilo yomntu omtsha siphila kumaxesha wolonwano side sizilibele nomnombo lo wokuzalwa kwethu, sithi ke sakulibala umnombo nezinto zendalo kaQamata kaMalangana zohlukane nathi ngokwegazi kuthi ke nalonto ingafanelekanga ubuyenza kungabikho mntu ukukhwebulayo kuyo,sisesinye sezizwe ezinconywayo ngentsholongwane kagawulayo ingakumbi ke ulutsha olu yilento kuthi masingayibekeli emva lento kuba kaloku sesinye sezandulela zokufa kungekafiki ixesha lokubiswa komntwana ngamawabo... ndake ndayithetha lento ngaphambili kwintshumayelo yam kuKholo Lwemveli (UWfm) ndathi "wonke umntwana uthi xa ezalwa abe enexanduva azalelwe lona ngamawabo,uzalwa enesizathu sokuzalwa kwakhe ekulindeleke ukuba xa efika kwinqanaba lokubanamandla akwazi ukumthundeza amawabo, akakho ke umntu ozalwa nje engumququ ongenakwenza nto ebomini." lonto ke akanakumvumela umntwana wabo aye kuhlala nabo engawenzanga lomsebenzi awuzelelweyo ngamawabo, kweli ke ixesha sizimanye neziyolo salibala umnombo yilento ke sekukho ukufa okungaka ke kulutsha,lithi elam buyani bantwana babantu nizilande nizazi kuba kaloku wakuzazi amawenu ayanxibelelana nawe akukhwebule kakuhle kwingqiqo ezingacikidekanga.

Mandingayishiyi into yokokuba masizazi ukusukela kulonyaka, kulenyanga nakolusuku asizelwanga ngampazamo kuba kaloku ingqiqo zabanye abantu zithi umntwana uyalungiselelwa phambi kokuba avele andazi ke mna apho kodwa kule yam inkolo akukho mntu ubekelwa ixesha lokuvela kwakhe kwaye ke sele evele engalindelekanga akuyompazamo ukuvela kwakhe kaloku ezinye izizwe ziyanxunguphala kwakuvela umntwana leyo yinkolo yabo thina kwesi sethu isizwe luchulumanco nesipho kumanyange ukuvela kwakhe,yilento kuthi naxa ekhula nje anxityiswe intsimbi eziqaqambayo kulungiselelwa amangamso wakhe ukuze aqaqambe mandiyicamagushele londawo.Mabakhumbule ke abantu abatsha ukuba ezizinto zikho nje zihambelana nentobeko esinayo esithi siyibhekise kubazali bethu, kaloku kulenkolo yemveli umzali akapheleli kuphela endlini ntonje nguye wonke ke umntu omdala kwaye unelungelo lokukuqeqesha ngalo lonke ixesha ndiyayicamagushela ke nalondawo, izintloni ke kulenkolo kantu ukuzithwala kwabantwana bebancinci kwaye bengekendi yonke ke lento ihambelana nengqeqesho athi umntu omtsha ayamkele kubantu abadala kuthwa kwantu uHayi liyeza kwaye uvakala ngathi ukrwada xa ebizwa ukwimo yokwanelisa imfuno yakho ungumntu omtsha.

Ndithi ke bantu abatsha kwesi sihlantlo masibuyeni sihlonele amakhaya kunye nabantu abadala kaloku ngabo abantu abasipha intsikelelo esithi sakukhula sizidle ngazo,le inyanga masiyibize nje ngenyanga yokufundisana ngentlonipho nokuziphatha komntu omtsha kuzwe lonke lonto ingabangela ubuntu bamangamso ethu bungabisesihogweni ntonje bubekobawo mkhulu bethu ngokomoya.

Ndiyacamagusha kuni ke bantwana bemveli,ndicamagusha kakhulu kubantu abadala abasilondolozileyo kumhla nezolo besiqeqeshela ebomini nakwintlalo eyiyo yakwantu,ndicamagusha kubantu bonke abathathe iphulo lokomeleza thina aba sisemadolo athambileyo kulenkolo,ndicamagusha kumntu wonke omtsha wesisizwe ndithi mababuye kuba kaloku ikhubalo lesisizwe lilapha kubo.

Iyehla ingxilimbela yamaXesibe,uyehla umtshana wamavundle,uyehla umzukulwana wamaNtshilibe uyehla umzukulwana wakwaNdlela kumzi wamahlubi.

Makubechosi-kubehele! kukhanye!

Lungile Masina - Nonzaba
Injoli yolutsha okwexeshana

Ingaba siyiyo na lento siyiyo?

The question is quiet cleare to all of us and we have many ways to interpret it,the only thing that I'll do now is to interpret some of the things that we leaved with in the past and clearly identified us as human beings.

Once we were african those WHO where proud of themselves,who respected each other and treated other's with dignity,we once identified ourself with our indigenous games and language, we took care of our children's and females in the society, we once knew that a place to express our manhood is in mountain not in front of the woman.

We were a united nation shering the land and everything that we owned,the socialism that we had gives us strengh of identity and self pride. We had respect of all the nations and loved them,we were the nation that welcomes and respect visitor's  from other nations to receive blessing from our creator (Qamata).

Do we really who we are?
The answers are quiet brought for this question but i must say, we not what we are.

We can state several opinions on this mater but today we have our womans who are scared of walk alone midday, who are scared to be at home midday alone. We have children's who needs to be protected from kidnapping at all times, we have our property that should be locked safe at all our absent times at home.

So the answer is,we not what we were in the past

We fear taking care of each other's property because we treat each other as animals of different spices,we fear talking to each other at night because there is no trust. We used weapons that we meant for liberation to harm each other.

Do we really who we are?

No we not! in nature we there people who leaved peacefully in the community with love and passion towards each other, we leaved with no fear of anything but to take good care of each other's property.
We had love of all africans and other nations,the butter system that we used back then kept our human kindness.
No we not! because we've lost our human natural kindness and adopted the western life,so we are running under the harmful death while living.

Basically we better know more who we really are as african nation